Miks on tolmulestad ohtlikud ja kuidas nendega toime tulla?
Kodutolmulestad.
Kodutolmulestad on 0,2- 0,3 mm pikkused silmaga nähtamatud ämblikulaadsed olendid. Need leidub ka kõige puhtamas kodus.
Kodutolmulestad
toituvad surnud naharakkudest, seeneeostest, taimerakkudest.
Soodsaimad kohad elutsemiseks on voodiriietes, madratsites, aga ka
pehmes mööblis, sisustustekstiilides ja pehmetes mänguasjades. Üks gramm
madratsitolmu võib sisaldada 15 000 lesta. Tolmulestade kuivanud väljaheide seguneb tolmuga ja
lendub, mõjudes inimesele limaskestade, naha ja hingamisteede
kaudu.
Miks võidelda tolmulestaga?
Tolmulestad põhjustavad allergiat. Eestis on ülitundlikkus umbes 10% elanikkonnast. Inimene ei ole allergiline mitte tolmulestade, vaid nende väljaheidete valkude
(Der f1, Der p1)
ja
ensüümi
suhtes. Kuna nad elavad meiega koos, esineb tolmulestaallergiat aasta ringi. Allergia avaldub erinevalt. See võib väljenduda nohuses ninas, kuid
põh- justada ka astmat, allergilist nohu, silma- ja nahapõletikku.
Milliseid haigusi põhjustavad tolmulestad?
Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutuda tugevaks allergeeniks, põhjustades allergiahaigusi:
Allergianähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud
niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad
allergianähud öösel või varahommikul. Diagnoosile viitab sageli juba
haiguspilt. Seda kinnitavad nahatestid või vajadusel
verest määratud
lesta antikehad.
Kuidas neist lahti saada?
●
Tolmulestade lemmikkeskkonnas on 20–25 kraadi sooja ja 50% õhuniiskust. Seega tuleb õhutada võimalikult tihti tubasid.
●
Lestade ohjeldamiseks tuleb voodiriideid regulaarselt iga nädal vahetada. Pese neid pesumasinas 60 kraadi juures, sest kuumus tapab tolmulestad. Iga kuue nädala tagant puhasta põhjalikult ka tekke ja patju.
●
Vältige ülepõrandavaipu, loomanahku, tolmavaid materjale.
●
Raamatuid, mänguasju, rõivaid jt. tolmukogujaid hoidke kinnises kapis.
●
Lihtsa sisustusega kodus piisab kui koristada kord nädalas.
●
Puhasta avatud pindu ja põrandaid niiske lapiga, et tolm, lestad ja allergeenid kinni püüda. Väldi tolmuharja, mis tolmu õhku heidab.
●
Vaipu ja pehmet mööblit puhastage kloppides või spetsiaalse tolmuimejaga. Sügavamalt puhastab kloppiva toimega vesitolmuimeja, mis püüab kõik üleliigse vette lõksu.
Kevadallergia peamine põhjus ja inimese jaoks olulisim allergeen on õietolm
Ilmadest olenevalt algab õitsemine igal aastal eri ajal. Esimestena poetavad juba märtsis oma õietolmu sarapuu ja lepp, mais õitseb kask, suvel pillutavad oma ebemeid heintaimed ja puju. Kevade alguses, kui ilmad niisked, langevad õietolmuosakesed küll maha, suutmata riskirühma kuulujaid tõsiselt rünnata. Alates aga päiksepaistelistest päevadest on kõik teisiti.
Kevadine allergia võib põhjustada järgmisi sümptomeid: - silmade punetus, pisaravool ja silmapõletik. - silmade, nina, kõrvade ja suu sügelemine. - aevastamine, köha, vilistav hingamine või hingamisraskused. - nohu, ninakinnisus.
Kuidas allergiasümptomeid vähendada? - kuivadel ja tuulistel päevadel viibige siseruumides, sulgege aknad. - põletikuliste silmade kaitseks kandke päikeseprille. - kuivatage pestud pesu vaid siseruumides. - kasutage veefiltriga tolmuimejat, et eemaldada allergeenid pindadelt ja õhust. Läbi vee filtreerimine hoiab ära allergeenide korduva õhku sattumise. - kasutage õhupuhastit, see võib aidata õhust allergeene eemaldada.